Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustustest, kuid ta jääb edasi üliõpilaste nimekirja. Akadeemilise puhkuse ajaks peatub üliõpilase nominaalne õppeaeg ja sel ajal ei viida üliõpilast üle järgmisele aastale (kursusele). Üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra.
Akadeemilisele puhkusele on võimalik siirduda igal ajal. Tuleb aga tähele panna, et kui minna akadeemilisele puhkusele kuupäeval, mil pool või rohkem semestrit on möödunud, loetakse semester õpitud semestriks ja selle eest lisandub kohustuslikku õppemahtu 30 EAP. Seetõttu on soovitav valida akadeemilise puhkuse pikkuseks kas semester või õppeaasta, nii saab akadeemilise puhkuse ajaks peatunud õpinguid kõige paremini jätkata. Puhkuse algus- ja lõpukuupäev on näha ÕIS-is üliõpilase kõrvalolekute juures.
Akadeemilist puhkust omal soovil saab taotleda üks kord ühes õppeastmes avalduse alusel (loe avalduse esitamisest allpool). Soovitud akadeemilise puhkuse periood tuleb märkida avaldusse. Perioodi pikkuse saab üliõpilane ise valida. Omal soovil akadeemilisel puhkusel saab olla maksimaalselt kuni üks aasta. Kui akadeemiline puhkus on võetud lühemaks perioodiks kui üks aasta, võib akadeemilist puhkust pikendada. Selleks tuleb enne puhkuseperioodi lõppu esitada vabas vormis avaldus puhkuse pikendamiseks kuni ühe aastani.
!Akadeemiline puhkus omal soovil peab olema üks järjepidev periood. Akadeemilist puhkust omal soovil pole võimalik näiteks taotleda 6 kuuks, seejärel üks semester õppida ning siis taotleda akadeemilist puhkust uuesti 6 kuuks.
Omal soovil on võimalik akadeemilisele puhkusele siirduda igal ajal nominaalse õppeaja sees, kuid see pole võimalik õppeaja pikendusel olles. Lisaks ei saa omal soovil akadeemilist puhkust võtta kõrghariduse esimesel astmel esimesel aastal enne teise semestri algust.
!Viibides akadeemilisel puhkusel omal soovil, üliõpilasel üliõpilasstaatusega kaasnevat ravikindlustust ei ole.